Hohen Demzin

Röthelbergi vaateplatvorm

● Hohen Demzin

Röthelberg tõuseb 96,5 meetri kõrgusele Malchini oru kohal ja on populaarne vaatepunkt, kust avaneb vaade laiale maastikule. Mägi on saanud oma nime sõnast „roden“, sest juba varakult raiuti selle metsad maha puidu saamiseks ja põllumaade loomiseks. Tänapäeval kutsub Röthelberg külastajaid mitte ainult viibima ja vaadet nautima – see on ka elav ajalooraamat, mis räägib võrdselt loodusest, jääajast ja inimkultuurist. Eriline vaatamisväärsus on ka skulptuurirada, mis kulgeb mäe ümber. Siin ühinevad kunst ja loodus ainulaadsel viisil: vanade puude ja avarate vaadete vahel ilmuvad ikka ja jälle skulptuurid, mis kutsuvad peatuma, mõtisklema ja avastama. Nii muutub Röthelberg mitte ainult ajaloo paigaks, vaid ka inspiratsiooni allikaks. Mäe tippu jõudes avaneb vaade üllatavalt künklikule Mecklenburgi maastikule, kus on laiad niidud, väikesed metsatukad ja siniselt säravad järved. Siit Šveitsini on muide 832 kilomeetrit. Seda teekonda võib julgelt vahele jätta …

Skulptuuride rada Schlitz-Görzhauseni lossis

● Hohen Demzin

Kunst tee ääres... milline idee! Skulptuurid, mis looduses ja olemasolevas kultuuriruumis lausa „elavad“. Tule-, millenniumi- ja lehmakellad, praetud muna, esivanemate- või saatjapostid, stele, püramiidid ja kaisukellad..., igal aastaajal, igasuguse ilmaga, alati uute muljetega – suurepärane elamus... Vabaõhu näitusepind, tee, mida mööda saab jalutada ja näha mitte ainult kunsti, vaid ka hingematvat loodust: Mecklenburgische Schweiz. Šveitslasena võib seda nime võtta teadmiseks naeratusega, kuid Mecklenburgile omaste mõõtude järgi tõusevad mäed kõrgele. Mäed tõusevad sujuvalt, langevad sujuvalt ja nii tekib siledus, harmoonia, millele võrdset pole. Siia tõmbab 19. sajandi alguses Hans Graf von Schlitz, kes ümbritseb oma äsjaehitatud lossi „Burg Schlitz“ ebatavalise pargiga. Graf Schlitz istutab palju puid, sealhulgas eksootilisi taimi, ja rajab osavalt laiaulatuslikud jalutusrajad. Ta laseb püstitada kolmkümmend kuus monumendi: sambad, obeliskid, grotid ja isegi järved. Sel ajal rajatakse ka Görzhausen – tänapäeval uue skulptuuriraja keskus, mis tekib siin ja Burg Schlitzi vahel. Kaks kunstnikku, Wilfried Duwentester ja Bernd Uiberall, võtavad 20. sajandi 90. aastate lõpus krahvi idee üles ja viivad selle kokkupuutesse kaasaegse skulptuuriga. Skulptuurid „elavad“ vabas õhus, olles kooskõlas avarusega ja olemasoleva kultuurmaastikuga, mida inimene on juba sajandeid mõjutanud, kuid mis peidab endas siiski tugevat, lausa ülevoolavat loodust. Skulptuurirada elab olulisel määral sellest, et kunstnikud kaasavad leitud maastiku juba kunsti loomise protsessi. Selliselt tekkivat dialoogi maastiku ja kunsti vahel saame meie, jalutajad, kuulata. Iga skulptuuriraja külastus on erinev. Erinev ilm ja aastaajad annavad maastikule ikka ja jälle hoopis teistsuguse varjundi, nii et isegi samas kohas, sama skulptuuri juures tekib tohutu muljete mitmekesisus.

06. november 2026, 18:00–22:00

Veiniõhtu Schlosshotel Burg Schlitzis

● Schlosshotel Burg Schlitz

„Viinamarjast klaasi“ – veiniõhtu Schlitz’i lossis „Schlösserherbst“ raames

07. november 2026, 17:00–21:00

„Õhtu lossis“ – kultuur ja õhtusöök

● Schlosshotel Burg Schlitz

„Õhtu lossis“ – kultuur ja õhtusöök Schlitzi lossis „Losside sügisel“