Ruschvitzi kivirand

Ruschvitzi kivirand – kruus, fossiilid ja jääaja rändrahnud Rügenil

Ruschvitzi kivirand Jasmundi poolsaare loodeosas kuulub Rügeni ja kogu Mecklenburg-Vorpommerni Läänemere piirkonna kõige looduslähedasemate rannikualade hulka. Madalate järskude kallaste ääres laiub muljetavaldav kruusaväli, mis meelitab ligi nii jalutajaid kui ka loodushuvilisi. Kes hoiab silmad lahti, leiab karpe, kivistunud merisiilikuid või nn „äikekive“ – jäänuseid geoloogiliselt väga kaugetest aegadest.

Svantekas – Ruschvitzi püha kivi

Kiviranna erilisimate vaatamisväärsuste hulka kuulub rändrahn „Svantekas”, üks Rügeni saare suurimaid rändrahne. Umbes 18 kuupmeetri mahuga on see muljetavaldav tunnistus jääajast. Selle nimi pärineb vanaslaavi keelest ja tähendab sõna-sõnalt „püha kivi“. Need võimsad rändrahnud on populaarne motiiv maalijate ja fotograafide seas.

Caspar David Friedrich Ruschvitzi kivirannal

Juba 1806. aastal meelitas Ruschvitzi rand enda juurde ühe tähtsa külalise: Caspar David Friedrich, üks saksa romantismi tähtsamaid maalikunstnikke, leidis end Rügeni-reisi ajal rannal tuhandete kivide keskel. See kunsti ja looduse seos muudab selle paiga eriti kultuuriliselt sügavusega väljasõidukohaks.