regionDetail.propertyMarket

Keskmine ostuhind 4.792 €/m² · 4.247 pakkumist

Ajaloolised hoonedBoddeni lõunarannikFDZFischland-Darß-ZingstFischland/Darß-ZingstKirikudKultuur ja naudingLääne-PommeriLüdershagenPOI baaskirje: KategooriadPOI-dPiirkonnadTMVTelliskivigootikaTooteliinidto-mv.deFischland-Darß-Zingst

Lüdershageni Püha Georgi küla kirik

Lüdershagen · Fischland-Darß-Zingst · 54.3045° N, 12.6080° E
Lüdershageni Püha Georgi küla kirik

Arvatakse, et kiriku kunstipärane telliskiviehitis valmis aastal 1288.

Kirik koosneb koorist, laevast ja tornist. See ehitati puhtalt tahutud graniitplokkidest vundamendile. Kolme võlvkaarega laev, millel on tugisambad ja kolmiklehekaare friis, avaldab muljet juba pikihoone sisseastumisel. Kiriku sisemuses on hästi restaureeritud säilinud gooti seinamaalingute jäänused, mis avati 1959. aastal. 14. sajandist pärinev ristimisvann on vanim sisustusdetail. Muud vaatamisväärsused on muu hulgas 1564. aastast pärinev altar, 1724. aastast pärinevad istmed ja 1819. aastal ehitatud hoburaua kujulised rõdud, millel on veel säilinud seal istumise õigust omavate isikute nimed. 1849. aastal paigaldati kirikusse Buchholzi orel. Kiriku esimene torn oli sibulatorn, mis sai oma praeguse kuju 1856. aastal ja ehitati tõenäoliselt pikihoone ehitamise käigus. Torni praegune ülemine korrus kujundati pärast tulekahju kohalike käsitööliste poolt. Aknad on kaunistatud 20 kabinettklaasiga 17. ja 18. sajandist, millel on kujutatud žanristseene, pühakuid, piiblisätteid ning talupoegade, rentnike ja käsitööliste nimesid, kes võimaldasid kiriku renoveerimist Põhjasõja järel.

Lüdershageni Püha Georgi külakirik – 13. sajandi telliskiviehitis

Lüdershageni St. Georgi külakirik kuulub Mecklenburg-Vorpommerni märkimisväärsete keskaegsete sakraalehitiste hulka. See kunstipärane telliskiviehitis valmis juba 1288. aastal – ehitatud puhtalt tahutud graniitplokkidest vundamendile. Kirik jaguneb kooriks, laevaks ja torniks ning asub Läänemere ranniku lähedal, mitte kaugel Stralsundist ja Fischland-Darß-Zingstist.

Gooti seinamaalid ja keskaegne sisustus kiriku sisemuses

Kolme võlvkaarega laev, millel on tugisambad ja kolmiklehekaare friis, avaldab muljet juba pikihoone sisseastumisel. Sisekujunduses on säilinud hästi restaureeritud gooti seinamaalingute jäänused, mis avati 1959. aastal. Vanim sisustuselement on 14. sajandist pärinev ristimisvann. Lisaks on seal 1564. aastast pärit altar, 1724. aastast pärit istmed ning 1819. aastast pärit hoburaua kujulised rõdud – millel on veel alles endiste istmeomanike nimed.

Kabinettaknad, Buchholzi orel ja silmapaistev kirikutorn

Erilist tähelepanu väärivad kiriku akendel olevad 20 kabinettakent 17. ja 18. sajandist. Need kujutavad žanristseene, pühakuid, piiblisätteid ning talupoegade, rentnike ja käsitööliste nimesid, kes võimaldasid kiriku renoveerimise Põhjasõja järel. 1849. aastal paigaldatud Buchholzi orel täiendab kiriku muusikalist pärandit. Tänapäevane torn sai oma iseloomuliku kuju pärast 1856. aasta tulekahju – selle kujundasid kohalikud käsitöölised.