regionDetail.propertyMarket

Keskmine ostuhind 3.234 €/m² · 8.355 pakkumist

Ida valedKultuur ja naudingMonumendid ja vaatamisväärsusedPOI baaskirje: KategooriadPOI-dPutbusRügenRügen/HiddenseeRügeni saarTMVTooteliinidto-mv.deRügen

Pastitzeri metsas asuvad megaliithaudade

Putbus · Rügen · 54.3793° N, 13.4659° E
Pastitzeri metsas asuvad megaliithaudade

Putbusi lähedal asuvas Pastitzeri metsas on tänaseni säilinud palju maapinnal asuvaid muinsusmärke, mille hulka kuuluvad megaliitkalmud, kääpakalmud, kindlusvallid, aga ka kausikujulised ja soonikujulised kivid.

Putbusi lähedal asuvas Pastitzeri metsas on tänaseni säilinud palju maapinnal asuvaid muinsusmärke, mille hulka kuuluvad megaliithaudade, künnhaudade, kindlusvallide, aga ka kausikujuliste ja sooniliste kivide. Neoliitikumiaegsete haudade hulgas asub tuntud megaliitiline haud (leiukoht 2 Pastitzeri metsas) Bergeni ja Putbusi vahelisel raudteeliinil. Hoolimata kiviraidurite töörühmade jälgedest on see hiiglaslik haud koos ümbritsevate kividega siin veel hästi säilinud. Algselt oli haual – suur dolmen koos eeskambriga umbes 3000 eKr ajast – nelja kattekiviga hauakamber, millest kaks on aga kadunud ja üks on libisenud kambrisse. Ka Pastitzeri metsas asuva oletatava hiiglasliku kivihaua (leidukoht 51) puhul on ümbritsevad kivid suures osas säilinud. Kuid hauakamber ei ole seni maapinnal nähtav selles madalas, piklikus künnis. Seetõttu on küsitav, kas see rajatis on tõepoolest hiiglaslik kivihaua. Autor: dr Katrin Staude / Archäo Tour Rügen, archaeo-tour-ruegen.de

Kivihauad Pastitzeri metsas – maapinnal asuvad muinsusmälestised Putbusi lähedal Rügenil

Putbusi lähedal asuvas Pastitzeri metsas on tänaseni säilinud märkimisväärselt palju maapinnal asuvaid muinsusmärke. Arheoloogiliste leidude hulka kuuluvad megaliitide haudade, künnhaudade, kindlusvallide ning kausikujuliste ja sooniliste kivide jäänused. See kompleks kuulub Rügeni saare, mis asub Mecklenburg-Vorpommerni Liivamere rannikul, kõige huvitavamate neoliitikumiaegsete jäänuste hulka.

Suur dolmen Bergen–Putbusi raudteeliini ääres (leidukoht 2)

Eriti tuntud on megaliithaud Bergeni–Putbusi raudteeliini ääres, mida nimetatakse ka leiukohaks 2. Hiiglaslik haud koos ümbritsevate kividega on hästi säilinud, hoolimata varasemate kiviraidurite tegevuse jälgedest. Hauakamber on umbes 3000 eKr pärinev suur dolmen, millel on tuulekaitse. Algselt oli hauakambril neli kattekivi, millest kaks on kadunud ja üks on libisenud kambrisse.

Leidukoht 51 – salapärane maapinnal asuv muinsus Pastitzeri metsas

Veel üks maapinnal asuv muinsus on nn leidukoht 51 Pastitzeri metsas. Ka siin on ümbritsevad kivid suures osas säilinud, kuid maapinnal nähtavat hauakambrit pole seni leitud. Lame, piklik künk jätab lahtiseks, kas tegemist on tõepoolest suurkivihauaga – arheoloogiline mõistatus, mis muudab selle paiga veelgi huvitavamaks.

Lähedal

Muud vaatamisväärsused Putbuss

Spa administratsioon Putbus

Spa administratsioon Putbus

Putbus

Putbusi kuurordihalduse turismiinfokeskus. Kuurortide administratsioonis / turismiinfokeskuses saab turismiteenuseid, võõrustuskatalooge, teavet bussi - rongi - laeva kohta, piletiteenust (teater, Königstuhl, Störtebeker, eriüritused), teavet linna- ja pargijuhiste kohta ning müüakse infomaterjale. Siin toimub ka kõigi külalistemaksuga seotud küsimuste registreerimine ja menetlemine. Aegade lahtiolekuajad: Jaanuar - aprill: esmaspäev - reede 10:00 - 16:00. mai - september: esmaspäev - laupäev 10:00 - 17:00, pühapäeviti/vaheaegadel 10:00 - 14:00. oktoober - detsember: esmaspäev - reede 10:00 - 16:00 Turismimaks: Täiskasvanud 2.00 EUR / Vähendatud 1.00 EUR. Madalhooaeg (01. nov. - 30. aprill) täiskasvanud 1.50 EUR / vähendatud 0.75 EUR Lisainfo: Alla 14-aastased lapsed on tasuta. Raske puudega isikud, kelle töövõime on vähenenud 100 %, ja nende saatja vastava ametliku isikut tõendava dokumendi esitamisel. Soodustus kehtib 14-17-aastastele lastele. Õpilased, praktikandid ja üliõpilased kuni 27. eluaastani (tõendi esitamisel). Raske puudega isikud, kelle teenimisvõime väheneb 60 %.

Putbusi lossi kirik

Putbusi lossi kirik

Putbus

Lossi kirik Putbuse pargis Kuni 1840. aastani kuulus Putbus Vilmnitzi kihelkonda. Sel aastal sai kogudus oma kirikuraamatud ja oma kirikuaed pühitseti. Putbus sai iseseisvaks koguduseks. Aja jooksul kasvas vajadus luua eraldi kirikuhoone. Esialgu oli kavas teatrihoone ümber ehitada kirikuks. Kuna see plaan aga kohtas elanike vastuseisu, muudeti 1891/92 pargis asuv Kursalon kirikuks - ülemised galeriid eemaldati ja nende aknad viidi sissepoole ning tantsusaali avatud kaarjad varustati akendega. Tulemuseks oli kolmekorruseline kirik. Põhjaosa asemele ehitati kirikutorn, lõunaosa säilitas oma algse kuju. Kirik pühitseti 1892. aasta reformatsioonipäeval ja kirikukellad helistasid esimest korda 12. juulil 1893. aastal. Linnakirik erineb muljetavaldavalt saarele iseloomulikest telliskivikirikutest. See on valgusküllane, suured kaarjad aknad avanevad pargile. See moodustab muljetavaldava ansambli pargis ja naabertänavatel asuvate klassitsistlike hoonetega.

Putbusi lossipark

Putbusi lossipark

Putbus

Kuigi Putbusi lossi, Putbusi vürstide kunagise härrastemaja, lammutati 1962. aastal maatasa, on kaunis lossipark endiselt mälestuseks sellest hiilgavast ajast. Inglismaa stiilis aeda kaunistavad magnooliad ja sekvoiad. Pargi rajas 1804. aastal linna rajaja Wilhelm Malte I zu Putbus, algselt prantsuse stiilis. Hiljem laiendati seda inglise maastikupargi stiilis. Klassitsistlik loss, mille ümber park rajati, lammutati kahjuks 1960. aastatel. Säilinud on oranž, tallid, mausoleum, kirikukoda ja lossikirik ning ahvi- ja linnumaja. Putbus ei olnud ega ole ka praegu kuulus mitte ainult oma lossi ja tsirkuse, vaid ka oma maalilise ümbruse poolest. Pole üllatav, et isegi Caspar David Friedrich reisis läbi Putbusi piirkonna. Saadud muljeid lisas ta näiteks oma maalidesse "Vaade Putbusele" ja "Maastik koos vikerkaarega".