regionDetail.propertyMarket

Keskmine ostuhind 1.860 €/m² · 5.962 pakkumist

Ajaloolised hoonedKirikudKultuur ja naudingLake DistrictMeckl. Šveits ja Lake DistrictMecklenburgi Šveits ja Kummerowi järvMoltzowPOI baaskirje: KategooriadPOI-dTMVTMVTooteliinidto-mv.deMecklenburgische Seenplatte

Rambowi kirik

Rambow · Mecklenburgische Seenplatte · 53.6352° N, 12.6253° E
Rambowi kirik

Tänane küla kirik asendab Domherrenhageni kirikut (hüljati 1458.

aastal) ja selle ehitamine algas 1485. aastal. Kiriku säilitamise eest hoolitseb tänapäeval „Rambowi kirikukogu”. Esialgu oli kirikul ilmselt ainult puidust kellatorn. Siiski laiendati hoonet umbes 1590. aastal Dietrich Moltzani poolt ja 1625/32. aastal tema poja Berendt Ludolf Moltzani poolt. Viimati nimetatu ja tema abikaasa Anna von Staffhorsti tammepuust vapid asuvad kiriku idapoolsel frontoonil. Ristkülikukujulise looduslikust kivist hoone lääneküljel asub kitsas torn (1590), millel oli väga kõrge tornitipp (31 m). Juba mõnda aega on sellel olnud vaid püramiidikujuline ajutine katus. Renessanss-stiilis ehituskaunistused on idapoolsel frontoonil (1632). Kunagi rikkalikult kullatud kolmekordne altaripaneelil on esiküljel Albrecht Düreri kavandite järgi maalitud pildid, mis kujutavad Kristuse sündi, kannatusi, ülestõusmist ja taevaminemist. Tagaküljel on pildid eelmisest altarist. Ka kantselil ja patroonide rõdul on von Moltzani ja von Bülowi perekondade vapid. Kantsel, altar ja pihtimiskabiin pärinevad aastast 1590, ülejäänud sisustus on pärit viimasest renoveerimisest 1865. aastal. Lõunase siseseinal on paigaldatud vapp-epitaaf koos rüütli raudrüüga. Mõlemad viitavad Rootsi kindralile Carl Didriksson Ruuthile. Ta oli muu hulgas kuulus komandant Halberstadtis, Landsbergis/Warthes ja Stettinis ning oma surma ajal Elbingi komandant. Pärast Kolmekümneaastast sõda saabus ta 1649/50. aastal Ulrichshuseni, oli ka kiriku patroon ja on siin ka maetud. Ruuth kinkis 1649. aastal ka tornikella koos tunnikellaga. Pärast 1822. aastat sattus kell täielikult selgitamata asjaoludel Penzlini. 20 aastat kestnud läbirääkimiste järel õnnestus see vahetada teise väikese kella vastu ja tuua tagasi Rambowisse. Alates 2011. aastast lööb see siin iga poole tunni järel. Sellel on kiri: „Iga tunni järel astub surm vaikselt lähemale, härra.“ Alles alates 2011. aastast on kirikus ka orel. Selle ehitas 1933. aastal traditsiooniderikas Taani firma Marcusson, kelle instrumendid kõlavad ka Lübeki ja Lundi katedraalides. Kuni 2011. aastani asus see Mannheimis.

Rambowi kirik – ajalugu alates hiliskeskajast

Mecklenburg-Vorpommernis asuv Rambowi küla kirik kuulub piirkonna ajalooliste looduslikust kivist ehitatud kirikute hulka. See ehitati alates 1485. aastast ja asendas mahajäetud Domherrenhageni küla kirikut. Ristkülikukujuline looduslikust kivist ehitis sai oma iseloomuliku kitsa läänepoolse torni umbes 1590. aastal, millel oli kunagi muljetavaldav 31 meetri kõrgune tornitipp. Tänapäeval kaitseb seda vaid püramiidikujuline ajutine katus. Hoone säilimise eest hoolitseb kohalik Rambowi kirikukogu.

Renessanss-altar Albrecht Düreri motiividega

Rambowi kiriku sisemus peidab endas märkimisväärseid sisustuselemente. 1590. aastast pärinev kolmekordne altar, mis oli kunagi rikkalikult kullatud, kujutab Albrecht Düreri kavandite järgi maalitud paneele, millel on kujutatud stseene Kristuse sünnist, kannatustest, ülestõusmisest ja taevasse minekust. Kantsel, altar ja pihtimiskabiin pärinevad samuti aastast 1590. Idaotsas asub 1632. aastast pärinev renessanss-ehituskaunistus ning Moltzani ja Anna von Staffhorsti perekonna tammepuust vapid.

Rootsi kindral ja ajalooline tornikell Rambowis

Lõunase siseseina ääres asuv vapiga epitaaf meenutab Rootsi kindralit Carl Didriksson Ruuthi, kes oli pärast Kolmekümneaastast sõda kiriku patroon ja on siia maetud. Ta kinkis 1649. aastal tornikella koos tunnikellaga, mis jõudis seletamatutel asjaoludel Penzlini. Kahekümneaastaste läbirääkimiste järel naasis kell Rambowisse ja lööb alates 2011. aastast jälle iga poole tunni tagant – koos kirjaga: „Iga tunni järel astub surm hiilivalt lähemale, härra.“

1933. aasta Marcussen-orel Rambowi kirikus

Alates 2011. aastast on Rambowi külakirikus traditsiooniderikkal Taani firmalt Marcussen pärinev orel, mis ehitati 1933. aastal. Selle tootja instrumendid kõlavad muu hulgas Lübecki ja Lundi katedraalides. Kuni 2011. aastani asus instrument Mannheimis. Seega on Rambowi kirik vaikne, kuid sisult mitmekihiline kultuurimälestis Mecklenburg-Vorpommerni järvemaastikus, eemal tuntud rannikulinnaist nagu Rostock, Stralsund või Greifswald.